MINIUURING

INTRVJUU METOODIKA

Miniuuringu eesmärgiks on arenguintervjuu kursusekaaslasega ning taotluseks on intervjuu kaudu toetada arenguvõimaluste tunnetamist, teadvustamist ja sõnastamist.

Miniuuringu jaoks kasutatakse fenomenoloogilise uurimuse metoodikat, kuna fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus (Laherand 2008). Täiskasvanute koolitaja professionaalses arenemises ja õpetamisoskuste õppimises on oluline roll kogemusest õppimisel (Karm 2007:39). Koolitaja kui täiskasvanud inimese õppimist mõjutavad nii tema varasemad elu- ja õppimiskogemused kui need kogemused, mis on kogutud täiskasvanute koolitamist õppides (samas). Täiskasvanute kogemus on ainulaadne ja väärtuslik (Edwards, Clarke 2002). Indiviid interpreteerib iga uut kogemust ning annab sellele tähenduse, mis seejärel integreeritakse teiste, mälus salevestatud möödunud kogemuste tähendustega (Jarvis 1998: 69).

Miniuuringus pööratakse tähelepanu kursusekaaslase õppimis kogemustele ja tahetakse teada saada, kuidas intervjueeritav on muutunud õppijana ülikoolis, mis kogemusi ta väärtustab kõige rohkem ning milliseid isiklikke õppimis kogemusi ta võib rakendada koolitajana. On teada, et täiskasvanute õppimis kogemustest sõltub ka täiskasvanu koolitaja kujunemine. Täiskasvanud koolitajad õpivad oma kogemustest ja kogemused aitavad neid koolitajana töötades (Grace, Gouthro, Mojab 2003). Õppides, indiviid omandab uusi väärtusi, teadmisi, oskusi, hoiakuid, arusaamu, suhtumisi ja mõtteviise millistest sõltub ka täiskasvanu koolitaja kujunemine (Märja, Lõlmus, Jõgi 2003).

Koolitajad nagu teisedki õpetamise valdkonna praktikud tegutsevad mitterutiinsetes situatsioonides, tegelevad pidevalt ebamääraste, mitmetasandiliste, halvasti struktureeritud probleemidega, mis nõuavad kiiret lahendamist, ilma et oleks aega läbi mõelda kogu probleemilahenduse protsess või otsida abi teoreetilisest materjalidest (Brockett 1991, Moon 1999 viidatud Karm 2007: 18). Selliste situatsioonide kiire ja asjatundlik analüüs ning sobiva tegutsemisviisi ja lahenduse leidmine eedab põhjalikke, mitmekülgseid õpetamisalaseid teadmisi ja oskusi (Karm 2007: 18). Kuna koolitaja peab kiiresti ja asjatundlikkult reageerima, teadma, mis oskusi peab rakendama erinevates situatsioonides, tahetakse teada saada, mis on koolitaja juures kõige olulisem ja arvestades seda, et intervjueeritaval on rohkem koolitusjuhi kogemust (arvestades praktikat), tahetakse teada saada, mida intervjueeriav peab tähtsaks koolitusjuhi juures ja mida koolitusjuht peab silmas pidama koolituse edukaks toimetulekuks.

Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intensioon (Laherand 2008). Kogemus on suhe - suhe subjekti, tegevuse ja tegevuse objekti vahel (samas). Fenomenoloogilise uurimusega selgitataske välja uuritava kogemusi. Andmekogumisetapiks fenomenoloogilises uurimuses on kogemuste kirjeldamine (Laherand 2008). Uuritavad peavad saama oma igapäevases elus läbielatud kogemusi esitada vabalt ja sundimatus õhkkonnas (samas). Selleks kasutan miniuuringus episoodintervjuud, kus lähtepunktiks on oletus, et subjekti kogemused mingil ajal on talletatud ja neid mäletatakse narratiiv-episoodilise ja semantilise teadmise kujul (Laherand 2008).

Andmete analüüs fenomenoloogilises uurimuses näeb ette viis etappi: 1) tutvumine andmestikuga üldise ettekujutuse saamiseks 2) andmestiku jagamine tähendusüksusteks 3) uuritava keelekasutuse tõlkimine teaduskeelde 4) individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamine ja 5) üldise tähendusvõrgustiku loomine (Laherand 2008).

Fenomenoloogilise uurimuse usaldusväärsust võib mõjutada uurija vaatenurk (samas). Meie enda elukogemused suunavad meie interpretatsioone ja seetõttu tuleks esitada mitte ainult loo sisu, vaid välja tuua ka, kuidas me ise uurijatena oleme mõjutanud uurimisprotsessi (Erkkilä, Mäkelä 2002 viidatud Karm 2007:104). Oluline on jäädvustada uurimisprotsessi kulg ja mõtted, mis tekivad selle käigus, teadvustada ja jäädvustada oma arusaamad, isiklikud kujutlused, metafoorid ja müüdid ning analüüsida nende võimalikku mõju uurimisprotsessile (Mullen 1994 viidatud Karm 2007: 104). Kõik, mis Triin rääkis tundus väga huvitav minu jaoks, sain veelkord ennast analüüsida, vaatasin endasse ja sain kindlasti midagi juurde. Vestlus oli tore ja meie mõlema hea tuju mõjutas intervjuule positiivselt.