Minu missioon andragoogina organisatsiooni tasandil

Kirjutan oma missioonist andragoogina organisatsioonis, kus tegin praktikat - Sisekaitseakadeemia ATAK koolituskeskuses. Pärast praktika lõppu töötasin seal kolm kuud Euroopa Liidu projekti raames.

ATAK ehk Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskuses pakub avaliku teenistuse koolitusi: avaliku teenistuse eetika, uute riigiametnike sisseelamiskoolitus, personalitöö baaskoolitus jt. Avaliku teenistuse olulisemateks strateegiliseks eesmärkideks on tagada asjatundlik, usaldusväärne ja pühendunud ametnikkond, sest vaid kõrge professionaalsuse, usalduse ja pühendumusega ametnikud saavad kindlustada hea riigivalitsemise ja aidata kaasa kõigi Eesti elanike heaolu tõusule (ATAK-i visioon 2008). Euroopa Liidu projekti raames tegime koolitusi vangla ametnikele ja politseinikutele. Mul oli suur au tegeleda enesekaitse koolitustega vangla ametnike jaoks, mille abil sain aru, et minu missioon andragoogina organisatsiooni tasandil on tagada hea ja professionaalne koolitus.
Ma mõistan, et tavaliselt koolitusel kursuse sisu on struktureeritud teiste poolt, kas tellijate poolt või mõne institutsiooni poolt. Kursuste sisu, eriti nende oma, mis on kutsekallakuga või mõjutavad palga taset, määratakse tavaliselt kas eksamineeriva või atesteeriva organi poolt (Jarvis 1998: 229). See peegeldab asjaolu, et õppekava võibki vaadata kui kultuurivalimit, mille on koostanud need, kellel on selles ametkonnas või koolituses kõrgem staatus või võim (samas). Ma teadvustan, et siinkohal ei saa eriti loominguliselt lähtuda, kuid korraldamise poolel võin tagada professionaalse koolituse.

Tõepoolest, koolitajale on tähtis olla mitte ainult kompetentne koolitaja, kuid ka suurepärane korraldaja. Kujutlus õppimise olemusest määrab suhtumise õppimisse ja õpetamisse; see peegeldub ka õppekorralduses ja ruumide sisustuses (Säljö 2003 viidatud Karm 2007: 174). Vangla ametnike koolituse jaoks ma tegelesin väga palju korraldamisega. Tean, kui tähtis on ruumide sisustus koolituse jaoks, arvestades toolide ja pastakate arvu ning samas ka kohvitasside arvu; kui tähtis on ette valmistada õppematerjalid ning hiljem tagasiside põhjal analüüsida koolitust ja hinnata seda. Koolitusjuht peab kindlasti kõike seda oskama, arvestama iga pisidetailiga ja koolituse eelarvega.

Andragoogi kutsestandardis punktis A.3 Töö osad ja tegevused, on selline alapunkt: Täiskasvanute koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine, kus on kirjas:


 Õppeprotsessi eesmärgistamine
 Õppeprotsessi juhtimine ja tulemuste hindamine
 Õpikeskkonna kujundamine
 Õppemeetodite valimine ja õppematerjalide ettevalmistamine

Õppeprotsessi eesmärgistamisel peab koolitusjuht püstitama koolitusele eesmärke ja määrtlema neid lähtudes õppijate õpivajadustest. Arusaamad koolitamise eesmärkidest ja ülesannetest hõlmavad koolitajate ettekujutust, mida tuleks taotleda täiskasvanute koolitamisega ning millised on nende eesmärgid oma koolitusi planeerides ja läbi viies (Karm 2007: 170). Iga koolituse planeerimine peab algama eesmärkide püstitamisest, kus koolitusjuht määratleb neid arvestades täiskasvanute õppijate õpivajadustega. ATAK-is koos kooitusjuhiga püsitasime koolitusele eesmärke ja selekteerisime õppijaid vastavalt õppegrupile.

Õppeprotsessi juhtimisel ja tulemuste hindamisel juhib koolitusjuht koolitusprotsessi, lahendades jooksvaid probleeme ja konfliktsituatsioone ja hindab koolituse tulemusi tagasiside põhjal. Üks koolitaja oskustest peab olema koflikti lahendamine koolitusprotsessis ning lahenduste ja alternatiivide leidmine (Knowles, Holton, Swanson 1998: 227). ATAK-is ma pole päris kofliktsituatsioonidega kokku puutunud, kuid mõistan, kui oluline on osata konflikte lahendada ja olla paindlik. Koolituse hindamine hõlmab nii koolituse tulemusi, mõju kui ka kogu koolitusprotsessi analüüsi (Märja, Lõhmus, Jõgi 2003: 125). ATAK-is mul oli ka hea võimalus hinnata tulemusi, analüüsides õppijate tagasisidelehti.

Õpikeskkonna kujundamisel peab looma soodsa ja nauditava õpikeskkonna, kus täiskasvanutel on hea õppida ja midagi ei häiri silmi visuaalselt. Siinkohal on väga oluline õpperuumi suurus, toolide paigutus, valgustus ja kindlasti ka õppijate toetus. Andragoogi kutsestandardis punktis B.1 Kompetentsid on selline alapunkt täiskasvanute koolitamine, kus on kirjas õpikeskkonna kujundamise all, et koolitaja toetab õppijate positiivsete õpihoiakute ja õpimotivatsiooni kujunemist, tekitades pingevaba ja vastastikku toetava õhustiku ja samuti ka toetab õppijate arengut nende eneseusu ja enesejuhtimise oskuste suurenemise kaudu. Tean, kui tähtis on koolitusjuhi toetus õppijale, kogedes seda ATAK-is, kus ühel koolituse osalejal olid motivatsiooni probleemid ning ta ei näinud koolituse olulisust. Peale seda, kui koolitusjuht vestles temaga, selgitades talle kursuse tähtsust nii tema töö osas kui ka isiklikus elus, oli ta väga motiveeritud, läbis koolituse ja sai koolituse eest tunnistuse.

Õppemeetodite valimisel ja õppematerjalide ettevalmistamisel koolitusjuht valib, lähtudes õppijate eesmärkidest ja õpivajadustest, õppemeetodeid ja valmistab materjale ette. Õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu algab õppemeetodi valik õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest (Märja, Lõhmus, Jõgu 2003: 167). Materjalide ettevalmistamisel peab koolitusjuht arvestama nii kindlate standardite kui ka õppijate erivajadustega (Galbraith 1998: 75). ATAK-is puutusin kokku materjalide ettevalmistamisega, kus olid kindlad (tellijate poolt koostatud) materjalid.

Selleks, et olla hea koolituste korraldaja, pean kindlasti veel palju õppima ja kogema. Tunnistan, et minu kogemus koolituse korraldajana on väike, kuid väärtuslik. Tunnen, et tulevikus olen kindlasti hea koolituste korraldaja, vaja on praktikat. Tean, et peale ülikooli lõpetamist on mul palju rohkem võimalusi töötada koolitusvaldkonnas, kus saan rakendada oma teadmisi, kogemusi ja oskusi ning saan pühenduda lemmik tegevusalale - koolituste korraldamisele ja oma missiooni elluviimisele - tagada professionaalseid koolitusi.