Tulemuste esitamine

Intervjueeritav Triin oli algselt kõrgkooli õppima asudes lihtsalt täiskohaga õppija, nüüd aga tõeline täiskasvanud õppija, kes saab tänu isiklikule kogemusele palju paremini aru täiskasvanud õppijast. Muutunud on ka tema motivatsioon. Nüüd ta ei taha lihtsalt saada kõrgharidust, vaid tema eesmärgiks on isiklik areng ja enese edaspidine täiendamine. Samas ka koolitusel osalemise soov ja koolituse valik tulenevad isikliku arengu vajadustest. Täiskasvanud ja iseseisva õppijana ei vaja ta teiste heakskiitu vaid vaja on rahul olla iseendaga.
Väärtuslikeim õpikogemus, mis Triin sai ülikoolis õppides, oli aja planeerimise oskuse tähtsuse teadvustamine. Kindlasti inimesed, kes oskavad planeerida oma aega, saavutavad paremaid tulemusi nii õpingutes kui ka hilisemas karjääris. Samuti Triin on seisukohal, et väärtuslik kogemus on mõistmine, et ei tohi karta alustada midagi uut. Näiteks, kui mõne tööga pidevalt tegeledes ei ole lõpptulemus ikkagi see, mida ootad, ei tohi karta alustada uut teemat ning kogutud materjali ei tasu nurka visata, alati on võimalik leida uus lähenemisviis.
Koolitusjuht Triinu arvates peab olema hea suhtleja ja inimeste mõjutaja, kui ta ei ole mõjuvõimuga persoon, ei usu organisatsiooni liikmed tema töösse. Triin rõhutab, et oluline omadus on muidugi positiivsus, sõbralik suhtlus kõigiga. Triin mõistab ka siinkohal ajaplaneerimise tähtsust, et oskuslikult hallata koolitusprotsessi eri etappe: koolitusvajaduse hindamine, koolituse planeerimine, korraldamine, koolitustegevuse üle arvestuse pidamine, koolituse hindamine.
Triin teab, et koolitusjuht peaks kaardistama ettevõtte arengusuundadest lähtuvalt iga organisatsiooni liikme hetketaseme ja sellest tulenevalt koolitusvajaduse selleks, et koolitus sujuks hästi. Kindlasti on vaja õppijat läbi koolitusprotsessi toetada, näiteks võimaldada talle organisatsiooni tööd takistamata piisavalt vaba aega õpingutes osalemiseks, samuti julgustada koheselt koolituse käigus tekkinud probleemidest rääkimist. Kindlasti on väga tähtis, et koolitusjuht räägiks õppijatega, küsiks nende muljeid, kuna eesti inimene ei pruugi ise rääkima tulla ning siinkohal on tähtis eristada probleemi ja lihtsalt viitsimatust.
Praegu töötab Triin personali-müügijuhi assistendina ning saab rakendada oma teadmisi antud töökohal. Triin oli nõustaja rollis kui ettevõtes tehti koolitusi. Triinu unistus oleks olla personali/koolitusjuht mõne suure organisatsiooni juures, sest sellisel juhul saaks täiskoormusega õpitud erialale pühenduda, kõiki omandatud oskusi töösse rakendades.

Seega, saab järeldada, et võrreldes ennast tol hetkel, kui Triin alustas õppeteed ja praegu, võib öelda, et ta on tõeline täiskasvanud õppija, kellel õpimotivatsioon on sisemine ning eesmärgiks on isiklik areng. Ta oskab planeerida oma aega, mõistab, kui oluline koolitusjuhil on olla hea suhtleja, kui oluline on uurida koolitusvajadusi selleks, et koolitus sujuks hästi. Andragoogika eriala andis talle palju teadmisi, kogemusi ja väärtusi, mida ta võib rakendada nii tavaelus ja töökohal, mis ei ole praegu otseselt seotud andragoogikaga ning peale ülikooli lõpetamist, unistab ta töötada koolitusjuhina suures organistasioonis, kus ta võib pühenduda erialale ning saadud teadmisi ja kogemusi rakendada.