Minu missioon andragoogina kogukonnas

Kogukond on suhteliselt püsiv reaalne inimkooslus, mis eksisteerib enam-vähem ühesuguste elutingimuste ja elulaadi, aga ka ühesuguste huvide toel ning võib esineda sotsiaalse tegevuse iseseisva subjektina (Aimre 2006: 101). Sotsioloog Toennies (1957) tunnistas, et inimsuhete laad - personaalsete ja kestvate (kogukondlike) suhete asemel hakkasid tekkima teistlaadi suhted, mis tulenesid seltsides läbikäimisest (Jarvis 1998: 58). Nüüdsest omandas termin „kogukond“ sotsioloogias selgesti eristatava tähenduse, viidates nii personaalsetele suhetele kui ka asjaolule, et need suhted peaksid toimima ühes kindlas piirkonnas (samas). Kogukonnas on ühised keel, tavad, kultuur (Skardhamar 2008). Iga kogukond vajab õppimist ja arenemist (samas).

Oma missiooniks andragoogina kogukonnas näen kogukonna arendamist ja koolitamist. Oma missiooni teostamiseks valiksin sihtgrupiks vene keelt kõnelevad inimesed, kes elavad Eestis. Oma missioonina näen õpetada neile eesti keelt. Põhjusi selleks on palju. Üks nendest on see, et mulle meeldib õppida keeli ja kuna ise räägin mitmeid keeli, oleks see tegevus mulle huvitav. Teine põhjus on see, et olen ise vene keelt kõnelev inimene ja mõistan, kui tähtis on eesti keele oskamine Eestis. Kolmandaks põhjuseks on see, et mul on juba kogemusi seoses keelekoolitustega: korraldasin keele koolitusi KÜN-is ja Saksamaal aitasin ühte tüdrukut, kes oli Eestisse (meie ülikooli) õppima tulemas ERASMUSE programmi kaudu. Ma teadvustan endale, et sel juhul pean võtma suure vastutuse endale, kuid ma olen selleks valmis. Ma mõistan, kui raske võib olla kontakti leidmine õppija ja koolitaja vahel, kuna tavaliselt täiskasvanud õppijal on palju muid rolle: ta on töötaja, lapsevanem, sõber/sõbranna, tütar/poeg jne ning võibolla ei ole ta üldse motiveeritud minema peale tööd koolitusele kui ta ei pea seda enda jaoks vajalikuks. Seega, ma mõistan, kui oluline on osata täiskasvanuid õppijaid motiveerida.

Kui õpetaja ja õppijate situatsioonitaju, s.t. olukorra tõlgendus erineb ning kontakt nende vahel puudub, pole lootustki tulemuslikuks õppimiseks (Märja, Lõhmus, Jõgi 2003: 55). Seega pean kõige tähtsamaks õppija ja koolitaja vahel kontakti loomist ja õppijate motiveerimist. Ma mõistan, kui tähtis on olla tähelepanelik täiskasvanud õppijatega, arvestada nende vajadusi ja soove, juhtida nende tähelepanu. Selleks mina kui koolitaja pean:
 Seostama pakutava õppematerjali võimalikult tihedalt õppijate eluliste eesmärkidega, näiteks sooviga lahendada töös tekkinud probleeme;
 Õppematerjali valikul silmas pidama õppijate varasemaid teadmisi ja kogemusi antud valdkonnas, püüdes vältida olukorda, kus ühele on materjal üle jõu käivalt uudne ja raske, teisele ammutuntud ja igav;
 Esitluse laad ja valitavad õppemeetodid peaksid olema võimalikult vaheldusrikkad, vältida tuleks samalaadse tegevuse kestmist kauem kui 20-30 min;
 Välja arendama ja pidevalt täiendama oma esinemisoskusi, ilmutama emotsioone, rakendama dialoogi, reageerima tähelepanu langust ilmutavatale märkidele, kontrollima kontakti säilimist õppijatega (Märja, Lõlmus, Jõgi 2003: 56).

Ma teadvustan endale, kui oluline on arvestada õppijate õppevajadusi, nende eesmärke koolitusprotsessis, nende varasemaid teadmisi ja kogemusi. Mõistan, kui tähtis on õppekava mitmekülgsus ja enda kui koolitaja arendamine ning oma professionaalsete oskuste ja teadmiste arendamine. Aktiivset pühendumist professionaalsete oskuste arendamisele ja professionaalse identiteedi kujunemisele mõjutavad isiksuslikud omadused, nagu näiteks õpioskused, enesehinnang, hinnang endale kui õppijale, eduootus, eneseusaldus, teadlikkus oma nõrkustest ja tugevustest (Ruohotie 1996, 1999 viidatud Karm 2007: 20).

Tunnen, et olen piisavalt tugev, et motiveerida vene kogukonda õppima riigi keelt. Kõik need teadmised ja oskused, mida sain ülikoolis, kujundasid minust hea õppija, mis tähendab, et ma mõistan õppimist, õppimise olulisust, ennast kui õppijat, oskan ennast motiveerida ja suudan ka motiveerida teisi. Selleks, et motiveerida, on vaja püstitada õppimise eesmärke, selgitada välja milleks on vaja seda õppida ja tajuda ka õppimise tulemust (Alivernini, Lucidi, Manganelli 2008). Ma püstitan koos õppijatega õppimise eesmärke ja teen nendele selgeks, et selleks, et elada Eestis, tuleb õppida eesti keelt ja tulemusena on inimesed, kes oskavad riigi keelt ja kohanevad kiiresti Eestis ja integreeruvad Eesti ühiskonda.

Oma missiooni andragoogina näengi vene kogukonna koolitamisena - teha selgeks, kui tähtis on eesti keele tundmine Eestis ja nende motiveerimine eesti keele õppimisel.